Aktsia raamatupidamisväärtus (P/BV).

Aktsiate väärtuse hinna saamiseks on mitmeid meetodeid. Need on erinevatel suhtarvudel põhinevad kriteeriumid. See kuidas erinevad investorid oma otsuseid teevad ja milliste kriteeriumide alusel on maitse asi. Tuntumad ja kõige levinumad suhtarvud on P/E (hinna ja kasumi suhtarv), EV/EBITDA suhtarv (intresside,- maksu- ning amortisatsioonieelne kasum) jms.

 

Käsolevas kirjutises puudutan  P/BV suhtarvu, mis näitab aktsia hinna suhet raamatupidamislikku väärtusesse (price to book value).

 

 

 

Väärtusinvesteerimise seisukohalt on P/BV on üks olulisemaid fundamentaalseid kriteeriume õiglase aktsia hinna leidmiseks. Nii Benjamin Graham kui tema õpilane Warren Buffet peavad P/BV suhtarvu oluliseks, kuid nad ei pea seda ainsaks suhtarvuks hindamaks aktsia väärtust.

 

Lühidalt, P/BV suhtarvu abil seostad aktsia hinna raamatupidamisliku väärtusega. Aktsia raamatupidamislik väärtus saadakse omakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Näiteks oli 2013.a lõpus Tallinna Kaubamajal 40,7 mlj aktsiat ja omakapitali suuruseks 167 mlj eurot. Omakapitali jagamisel aktsiate arvuga saame Tallinna Kaubamaja aktsia raamatupidamislikuks väärtuseks 4,11 eurot. Aktsiaga kaubeldi 2013.aasta lõpus 5,30 euroga, seega oli aktsia turuväärtus raamatupidamisväärtusest 1,29 korda suurem ehk P/BV oli 1,29.

 

Väärtusinvesteerimise seisukohalt on tähtis investeerida madala P/BV suhtarvuga aktsiatesse, kuna tõenäoliselt on aktsiad madalalt hinnatud. Kui P/BV on madal, tähendab see seda et vara bilansiline väärtus on lähedane likvideerimisväärtusele ja ettevõtte likvideerimisel on aktsionäridel võimalik oma investeering tagasi saada. Madala P/BV kordajaga ettevõtte puhul tuleb arvestada ka muid näitajaid nagu jätkusuutlikus, käibe kasv, positiivne rahavoog, aktiva kvaliteet jne. Kogu bilanss tuleks ära hinnata, kuna paljudel ettevõtetel on bilansis palju nn õhku (eelkõige immateriaalne vara), peale selle on tähtis hinnata kui palju suudab ettevõte positiivset rahavoogu toota.

 

Siinkohal toon ülevaate Eesti börsil 2013.aasta lõpu seisuga ettevõtete aktsiate raamatupidamisväärtuse ja kõrvale P/BV suhtarvu.

 

Kuna väärtusinvesteerimise juures on tähtis dividend, siis ülevaade puudutab ainult neid börsil olevaid ettevõtteid, kes maksavad dividende.

 

 

                                     RP väärtus              Turuväärtus                P/BV

 

Harju Elekter                     3,66                        2,70                        0,73 

 

Merko Ehitus                     6,95                        7,20                        1,07

 

OEG                                   0,67                        1,86                        3,62

 

Premia                                0,95                        0,70                        0,73

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Silvano FG                         1,59                        2,67                        1,67

Tallink                                1,15                        0,89                        0,77




Tallinna Kaubamaja           4,11                        5,30                        1,29

Tallinna Vesi                      4,36                       11,90                       2,72

Nagu ülalt nähtub kaubeldakse OEG aktsiatega kõige kõrgemal raamatupidamisväärtusel. 3,62 korda on aktsia turuhind raamatupidamisväärtusest kõrgem, sellele järgneb Tallinna Vesi, kelle aktsia turuväärtus oli 2.72 korda raamatupidamisväärtusest kõrgem. Mõlemad ettevõtted on korraliku rahavooga, hea juhtimisega, mõlemal on väga kõrge omakapitali osakaal bilansis ja mõistlik omakapitali tootlus. Tegemist on tugeva juhtimisega ettevõtetega, kes maksavad igal aastal korralikku dividendi.

 

 

 

 

B.Graham leiab, et aktsia hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe ei tohiks ületada 1,5. Sellele kriteeriumile vastavad Tallinna börsil Tallinna Kaubamaja ja Merko Ehitus ning natuke kõrgem on P/BV suhe Silvano Fashion Groupil. Kõik kolm on tugeva bilansiga ettevõtted, kelle dividenditootlus on vähemalt 5%. Makromajanduse paranemisel on kõikidel nende ettevõtete aktsionäridel suur võimalus saada suuremat preemiat nii aktsia hinna suurenemise kui kõrgema dividendi näol.

 

Kollasega olen toonud ettevõtted, kelle aktsia turuväärtus on väiksem raamatupidamisväärtusest. Premia on väikseim ettevõte Tallinna börsil, kelle omakapitali tootlus on väike ja turukapitalisatsioon sama suur kui mõne ettevõtte ühe kuu käive ! Harju Elekter on tugeva dividendimaksjana tuntud, kuid võrreldes kasumiga on äritegevuse rahavood väiksed.

Väikse raamatupidamisvääärtusega ettevõtete hulgas on kõige paremas seisus ja väärtuslikum Tallink, kelle omakapitali suuruseks on 771 mlj eurot, äritegevuse rahavoog 31 mlj eurot ja vaba raha oli aasta lõpus 70 mlj eurot.  Kahjuks on Tallinki kasum aktsia kohta 2013.aastal võrreldes 2012.aastaga vähenenud, kuid jaotamata kasum ja äritegevuse rahavood võimaldaksid suuremat dividendimakset võrreldes eelmise aastaga. Pikemas perspektiivis, kui Tallink vähendab oma võlga on loodetavasti tegemist tugeva kasvu- ja dividendiaktsiaga.

 

Arvestades kõiki asjaolusid kokku (sh dividendimakseid) ja võttes arvesse P/BV suhet, , siis on Merko Ehituse ja Tallinna Kaubamaja aktsiad kõige mõistlikuma turuhinnaga.

Mõista, mõista.

Arva ära, mis aasta aktsiahindade ülevaatega tegemist?

Kas kasum ja raha on sünonüümid? Kas kasumit teeniv ettevõte võib minna pankrotti?

         

Sellist lihtsat küsimust pani esitama AS Baltika 2013.a 3.kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vaheraunde lugemine. Eesti moeäri lipulaev võitleb viimased  aastad suurte probleemidega - ega siin midagi imestada pole, konkurents on ääretult tihe ja turud volatiilsed.





Baltika 2013.a 9 kuu äritegevuse rahavood olid miinuses 1,5 mlj eurot ja 3.kvartali rahavood miinuses 600 tuh eurot. Teadmiseks et äritegevuse rahavood näitab ettevõtte võimet teenida raha, kui need miinuses on, siis ettevõte tegutseb võõrvahendite arvelt. Näiteks Baltika finantseerib oma äritegevust arvelduskrediidist.

AS Baltika kahjum samal perioodil oli 755 ja 776 tuh eurot. Kahjum tekkis suurenenud turustuskuludest, mis ei ole püsikulud ja mille vähendamisel oleks Baltika isegi kasumisse jäänud.

Seega ei ole midagi imelikku, kui ettevõte positiivset rahavoogu ei teeni, kuid samas on kasumis. Mis siis hullem on, kas negatiivne rahavoog või kahjum. Kindlasti negatiivne rahavoog, kuna võimetus teenida positiivset rahavoogu lõpeb üldjuhul pankrotiga, kuid kahjum / kasum sõltub mitmetest rahast mittesõltuvatest asjaoludest (amortisatsioon, firmaväärtus jms). Kõikidele on ju teada Arco Vara tegevus, kus kasumi suurendamiseks oli vaja ainult kinnisvara ümberhinnata või Harju Elekter, kelle kasum /kahjum sõltub paljuski sellest, kuidas läheb Soome börsiettevõttel PKC Group Oy-l.

Kasumiga ettevõte võib pankrotti minna, kuid positiivse äritegevuse rahavooga ettevõte üldjuhul mitte.




Mäletan, et majandussurutise ajal mitmed Eesti börsiettevõtted teatasid oma kahjumitest, näiteks oli Olympic Entertainment Group mitu kuud kahjumis, kuna tõmbas oma erinevates riikides olevaid ettevõtteid koomale, samas olid OEG äritegevuse rahavood positiivsed ja kasiinod rahvast täis.






Seega ei pea alati vaatama kahjumit / kasumit ja kui mõni ettevõte teatab oma kahjumist ning aktsiahind langeb, siis tasub vaadata äritegevuse rahavoogusid, kas need on positiivsed ja kas ettevõte suudab teenida raha.

Kui äritegevuse rahavood positiivsed, aktsia hind võrreldes raamatupidamisväärtusega odav ja kahjum ühekordne, siis tasub juba sellise ettevõtte aktsiate omandamise peale mõelda.

Eestlased elavad oma investeeringus.

                                     Eestlased elavad oma investeeringus. Äripäev

Kui vaadata, millised on eestlaste finantsvarad, siis on pilt suhteliselt nukker. Kinnisvara, hoiuste ja pensionifondide kõrval suurt midagi rohkem ei olegi.

Inimese kohta on eestlastel 83 eurot aktsiates, 1047 eurot pensionifondis, 12 eurot võlakirjades, 250 eurot kindlustusreservis ja 3785 eurot hoiustel ja arvelduskontodel. Kokku on ilma noteerimata aktsiateta eestlastel finantsvarasid 5285 eurot ja kohustusi 5713 eurot. ¾ eestlaste investeeringutest on kinnisvaras – pahatihti selles samas, kus ise elatakse.

Kui vaadata eraiskute investeeringuid kinnisvarasse, siis ei ole meil Läti ja Leeduga palju ühist. Eestlaste investeeringud kinnisvarasse on olnud aastatel 2003-2012 keskmiselt 10,3% kasutatavast tulust aastas. Lätis ja Leedus on see number vaid 5,2%.

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega, rääkis täna pressikonverentsil Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

„Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule, ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata kõrgem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel,“ ütles ta.

Eestlased elavad oma investeeringus. Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme uuringu tulemustes. „Näiteks eelmise aasta detsembris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud uuringu kohaselt pidas kinnisvara soetamist tulusaimaks investeeringuks pea pool vastanuist. Samas peitus uuringutulemustes ka teatav vastuolu – enamik inimesi ei teadnud neile kuuluva kinnisvara väärtust või olid pigem arvamusel, et hetkel ei õnnestuks neil oma kinnisvara „hea hinnaga“ realiseerida; pea 90% vastanuist pidas investeerimise all silmas oma kodu soetamist,” selgitas Tamla.

Pikim aegrida Eesti kinnisvarahindade kohta kajastab notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmist hinda alates 1997. aastast. Selle kohaselt on kinnisvarahinnad Eestis viimase 17 aasta jooksul enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%. See number ei sisalda kinnisvara üürimisest teenitud võimalikku üüritulu. Arvestades asjaoluga, et pea 90% Eesti inimestest omab kinnisvara vaid enda elamise tarbeks, siis pole võimaliku üüritulu arvestamata jätmine n.ö. „tegelikku pilti“ tõenäoliselt oluliselt moonutav.

Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.

„Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra, ehk keskmiselt 4,4% aastas. Kui siia lisada veel kolmanda samba investeeringult tagastatud tulumaks, siis kujuneb aastaseks tootluseks pea 6%. Võrdluseks, kinnisvarahinnad on samal ajavahemikul (1999-2013) kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas,” lisas Tamla.

Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel omad ajaloolised põhjused. „Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud erinevate rahareformide ja riigikordade muutumise protsessides säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase pooleteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus. Seetõttu tuleks kinnisvarasse investeerimist, näiteks pensionisäästude kogumise eesmärgil, vaadata pigem kui üht võimalust paljude seast ning mitte panna kõiki sääste vaid ühele panusele – kinnisvarakaardile. Isikliku eluaseme kaudu on enamik meist kinnisvarasse niigi investeerinud tõenäoliselt suuremas mahus kui ühtegi teise investeerimisobjekti”, märkis Tamla.

Milline on järgmise 10 aasta parima tootlusega varaklass, seda Tamla ei öelnud. Küll aga on halvimaks varaklassiks 10 aastaks madala riskiga võlakirjad, ütles ta.

Romet Kreekromet.kreekaripaev.ee

SEOTUD MÄRKSÕNAD

Minu investeering Nokia aktsiatesse.

Valmimisel

Warren Buffeti kuldmunad.

Legendaarset Omaha oraaklit Warren Buffetit on viimastel aastatel peetud maailma rikkamaks inimeseks. tema varanduse väärtuseks loetakse ligi 60 miljardit dollarit. Ta teenis 2013.aastal iga päev 37 miljonit dollarit paevas.

Tema investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsionäride tulu on viimastel aastakümnetel kasvanud tuhandeid kordi.

Peale nutikuse investeerimisel on Warren Buffet ka hea sõnasepp, kelle suust kukub välja kuldmune.

Tema iga-aastaseid kõnesid Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekul oodatakse pikisilmi ja kõnesid analüüsivad tuhanded investeerimispankurid, ajakirjanikud ja muidu investeerijad. Soovitan siinkohal soojalt tutvuda kirjadega aktsionäridele. WB investeerimisõpetust on nimetatud ka Buffetoloogiaks (Buffetology)

Eraldi on välja lastud mitmeid raamatuid WB poolt öeldud lühilausetega, mis iseenesest peegeldavad tema nägemust investeerimisest. Päris hea on siinkohal tsisteerida neist parimaid. Tõlge on inglise keelest sooviga anda edasi lause mõte, mitte sõna sõnaline tõlge.

Reegel nr 1: ära kaota kunagi raha. Reegel nr 2: ära kunagi unusta reeglit nr 1

Ära kunagi karda müümisel küsida rohkem ja ostmisel pakkuda vähem.

Ma olen hea investor kuna ma olen ärimees ja parem ärimees, kuna ma olen investor.

Osta kõrgekvaliteedilisi firmasid odava hinnaga võrreldes nende väärtusega ja hoia neid kaua-kaua.

Keegi istub varjus puu all, kuna keegi on selle puu aastaid tagasi istutanud.

Investeeringud ettevõtetesse, kelle tooted on kliendi meeltes on alati hea investeering, kuid sa ei tohi klienti petta, et toode meeltest lahkuks.

Kui äri vajab rohkelt kapitali kasvamiseks, siis ei tee see sind kunagi rikkaks. Kui äri ei vaja kapitali, ei jäta ta sind kunagi vaeseks.

Mitte kõik kärnkonnad ei muutu peale printsessi suudlemist printsiks. Halbu ärisid ei ole võimalik pöörata heaks äriks.

Aktsia kurss ei näita äri headust (mitte alati).

Investeerimisel peab kodutöö olema tehtud.

Sa pead investeerima ärisse, mida iga loll oskab juhtida, kuna varsti mõni loll seda ka teeb.

Äri emakeeleks on raamatupidamine, kui sa emakeelt ei oska, ei oska sa ka suhelda.

Kui veri tänaval on õige aeg investeerida.

Krimm ja Kreeka.



Need kaks ilusat mereäärset kohta on viimastel aastatel paljude inimeste suus. Kusjuures nendest räägivad ka inimesed, kes pole kunagi nendes kohtades käinud või kes võimalik, et ei teagi kuskohas need kohad asuvad.

Kahjuks on vähemalt Kreeka mõjutanud sadada tuhandete inimeste elu ja seda eelkõige negatiivses tähenduses. Kõik me mäletame, kui 2012.aastal räägiti Kreeka imedest, mis kõik neil juhtus, kui raha oli jalaga segada ja mis juhtus kui raha otsa sai. Kreeka sööb siiamaani seda suppi, mis nad keetsid 10 ja rohkem aastat.

Kuid hea elu ei kesta kaua ja seda teavad ka investorid, kes kõik soovivad turu tõusu lõpul müüa ja languse ajal osta.

Just Kreeka ja Krimm annavad investoritele võimaluse osta, kuna segased ajad viivad turu alla ja segaste aegade lõpus turg tõuseb.

Vaatame nüüd meie armast Eesti turgu ja hindame mis juhtus, kui kõikide ajalehtede pealkirjades oli sõna Krimm.

Nagu allolevast on näha, langes siis, kui kõik arvasid, et Venemaa ja Ukraina vahel tuleb sõda Nasdaq OMX Tallinn 1.märtsist 824,49 punktilt 16.märtsini kestva languse ajal 777,90 punktini.

Indeks/aktsia	01.03.2014	16.03.2014	+/-%
OMX Tallinn	824,49	777,90	-5,65

Kõige suurema löögi alla sattus Valgevenes tootmist omav, kuid Venemaal ja Ukrainas turgu omav Silvano Fashion Group  , kelle aktsia langes 2,70 euro pealt 1,65 euro peale.

Oh neid õnnelikke, kes ostsid SFG aktsiaid ajavahemikul 10-20-märts. Just seda nimetatakse täpselt ajatatud sisenemiseks.

Neile, kes müüsid oleks soovitanud enne müüki lugeda SFG värskelt avaldatud 2013. majandusaasta aruannet  . SFG on suure positiivse rahavooga,  lausa olematu võlakoormaga ja turgusid laiendav (sh suurendati 2013.a viimases kvartalis turunduskulusid 2 mlj eurot) äriühing, mis maksab igaastaselt dividende.

Aktsia hind 1,65 eurot on peaaegu raamatupidamisväärtus !

Kohe, kui Krimm ei olnud enam uudis tõusis SFG 2 euroni ja jätkab tõusu iga päev.

Siinkohal on õige klassikuid tsiteerida, nimelt ütles Ameerika investor Rothschild et kui veri on tänaval on õige aeg investeerida.

Investeerimise algus.

MINU ALGUS.


Mina alustasin väärtpaberitesse investeerimist eelmise sajandi lõpus 1997.aastal, kui andsin oma vabadest vahenditest 300 000 krooni Hüvitusfondi varahaldajate kasutusse, kuna endal investeerimisest niipalju teadmisi ei olnud.

Mäletan, et porfellis olid Hansapanga, Hoiupanga ja Norma aktsiad.

Vahepeal tuli Venemaa majanduskriis ja sõi investeeringutest poole ära.

Kuna perele oli vaja suuremat elamist, siis võtsin investeeringu välja ja ostsin perele suurema elamise.

Minu esimene investeering oli hävitav, jäin poolest rahast ilma !

Tollest hetkest on mul investeerimisega seoses neli põhimõtet :

1. Kui sul on pea otsas ja sa oskad lugeda ja kirjutada, siis ära anna oma investeerimisraha võõraste kätte. Tegele investeerimisega ise. See võtab küll rohkem aega, kuid kaotuse korral saad ainult ennast süüdistada ja võidu korral võid endale õlale patsutada.

2. Ära tõmble. Paljud investorid muutuvad närviliseks kui turg muutub ja jooksevad oma investeeringust lahti saama. Turg muutub koguaeg, vahest täiesti põhjendamatult mingi ajalehe pealkirja või poliitiku lause peale. Ära muretse. Võta investeerimisel pikem ajahorisont (5-10 aastat), siis ei pea sa närviliselt vaatama OMX vms indeksit ja muretsema oma raha pärast.

3. Suurenda investeeringuid. Olgu hea või halb aeg, vaba raha võiks ikkagi investeerida, kuna makromajanduslik olukord ei soodusta vaba raha käes hoidmist. Kindlasti on parim aeg investeeringuteks, siis kui indeksid ja aktsiad langevad mingil muul põhjusel, kui ettevõttest tulenevad (näiteks halb poliitiline olukord, nagu Krimm) põhjused. Kui aktsiad langevad seoses viletsa majandusseisundiga, siis tasub hinnata, mis põhjustas viletsa majandusliku seisundi. Teatavasti mõjutavad ettevõtte majanduslikku seisundit sellised raamatupidamislikud asjaolud nagu amortisatsioon või firmaväärtus, mis otseselt cashiga seotud ei ole. Piisab firmaväärtuse mahakandmisest, kui ühingu kasum võib väheneda või ühing võib kahjumisse minna. See ei ole üldjuhul põhjus aktsiate müümiseks.

4. Ole aktiivne. Rahaga peab kogu aeg tegelema, seega peab aktiivselt huvi tundma, mis turul toimub ja tundma huvi ka teooria vastu. Alusta raamatute jms lugemisega. Järgmises peatükis annan sulle mõned vihjed nende raamatute kohta, mida mina pean tähtsaks lugemisvaraks.

Ole aktiivne, loe ja tunne huvi investeerimise teooria ja praktika vastu.

Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel.


See Arthur Schopenhaueri tsitaat peegeldab väga hästi seda, kas kõikidel inimestel on võimalik raamatute lugemisest kasu saada. Igale ühele on see võimalus antud. Eesti avalike raamatukogude süsteem annab selle võimaluse isegi inimesele kellel raamatute ostmiseks raha puudub.

Kahjuks on Eesti turg väike ja kõiki häid majandusraamatuid ei ole kirjastajatel eesti keeles võimalik välja anda, sellisel juhul peab Amazoni poole pöörduma, kus laiuvad tuhanded erineva kvaliteediga võõrkeelsed majandusraamatud.

Siinkohal annan ülevaate nendest enamuses eestikeelsetest raamatutest, mis on mind mõjutanud ja mida ma soovitan igal investoril lugeda.

Esimesed raamatud on TOP 5, mida lihtsalt peab lugema.

Saario Investeerimisraamat.

Vaieldamatult parim eesti keeles ilmunud investeerimisraamat. Võib isegi öelda, et selle raamatu põhitõdedest piisab, et alustada investeerimisega ja jälgida oma portfelli.

Minu arvates ei ole investeerimine väärtpaberiturule mitte ainult finantsteadus, vaid ka psühholoogia ja sotsioloogia. See raamat avab meile maailma, kuidas sotsioloogia ja psühholoogia mõjutab meie majanduslikke ja finantsisi otsuseid.

Gustave Le Bon. Hulkade psühholoogia.

Prantsuse sotsioloogi ja psühholoogi Gustave Le Boni klassikaks saanud raamat  - 1894.aastal avaldatud Les Lois Psychologiques de l'Évolution des Peuples ; The Psychology of Peoplesl (1898), mis on esimest korda eesti keelde tõlgitud ja avaldatud 1936.aastal ja teine kord avaldatud Loomingu raamatukogus 1991.aastal. Raamat kirjeldab massi käitumist, tundeid (impulsiivsus, ärritatavus), vastuvõtlikkust sugestioonile ja kergeusklikkust jne. Hea raamat lugemiseks eriti siis kui käes mingi kriis. Raamat ei ole grammigi vananenud  peale 110 aasta möödumist.

Kui juba psühholoogia ja sotsioloogiaga  alustatud, siis võib jätkata  inimese anatoomia (aju ehitus) ja neuroloogiaga (emotsioonid, närvid). Raamat kirjutatud endise investeerimispankuri poolt ja väga huvitavalt. 2014.aastal eesti keelde tõlgitud.

Benjamin Graham. The Intelligent Investor.

Tõeline klassika investeerimismaailmas. Warren Buffet peab Benjamin Grahamit oma õpetajaks ja järgib teda igapäevaselt oma investeeringute tegemisel.  Ilma algteadmisteta raskesti arusaadav. Mõnes järgnevas blogis peatun Grahami väärtusinvesteeringu põhimõtetel.

Kõik majandusest kirjutajad soovivad, et raamatu pealkirjas oleks sõna Warren Buffet, kuna sõna Warren Buffet tagab müügiedu. Selle raamatu üks autoritest on Warren Buffeti poja endine abikaasa, kes on kokku korjanud Buffeti suust välja kukkunud munad. Enamus munadest kuldsed ja ajatud, nagu  "Äritegevuse emakeeleks on raamatupidamine, kui sa raamatupidamist ei oska, ei oska sa ka suhelda" ja "Väldi massimõtlemisega kaasaminemist. Väldi massi. Mõtle iseseisvalt"  

Nendel ja teistel Buffeti kuldsetel sõnadel võiks peatud mõnel eraldi postitusel.

Sissejuhatus algajale investeerijale kuidas valida dividendiaktsiaid. 


LÕBUSAT LUGEMIST.

Viimase  majanduskriisi lõbus ülevaade.

Kaur Kender ja Rain Lõhmus

Venekeelne raamat buumidest, paanikatest ja krahhidest.

Nobelisti Joseph Stiglitzi huvitav sissevaade Ameerika majandusse ja 2008-2011 majanduskriisi põhjustesse.

Klassika. Kellele on investeerimisel tähtis rahavoog (dividendid), selle jaoks peaks need raamatud olema esimesed raamatud. Raamatu autor Robert Kiyosaki kahjuks kordab ennast ja pärast "Rikas isa, vaene isa" lugedes ei kaota, kui järgmisi enam ei loe. 

Väga hea kvaliteediga majandusajakiri, mida annab välja LHV Pank..

Ülemaailmse ajakirja eestikeelne väljaanne. Mõned artiklid täitsa loetavad.

Äripäev lehekülg 20. 

Investeerimisnurgake ajalehes Äripäev, mis teeb sellest lehest lehe, muus osas ajaleht sisult kollane. 

Sellel leheküljel kirjutavad ajakirjanikud on asja endale selgeks teinud.

Mõned filmid elust Wall Streetil. Wall Street 1 ja Gordon Gekko mõned filmis öeldud laused (Greed is good jne) on muutunud klassikaks.

Ajalugu. Loe, kuidas käis aktsiatega kauplemine Ameerikas eelmise sajandi kahekümnendatel.